Otsuste
toimik.

Eesti oli koos Tšehhiga viimane Euroopa Liidu riik, kus CO₂-põhist sõidukimaksu polnud. Riigikogu võttis mootorsõidukimaksu vastu juba 2023. aasta juunis, kuid president jättis seaduse esimest korda välja kuulutamata — tema hinnangul rikkus toonane versioon võrdse kohtlemise põhimõtet, sest puuetega inimeste jaoks ümberkohandatud autod olid maksust vabastatud, ent muud puuetega inimeste kasutuses autod mitte.

Uus versioon kuulutati välja alles 2024. aasta augustis, vähem kui pool aastat enne jõustumist — ajastus, mida opositsioon pidas ebaseaduslikuks, kuna maksumuudatustest tuleb tavaliselt teatada pool aastat ette.

Rahandusministeeriumi hilisem analüüs tõdes, et maksul oli kaks eesmärki — suunata inimesi keskkonnasõbralikumate autode juurde ja tuua raha eelarvesse. Täitus peamiselt teine. Enne maksu jõustumist toimus autoturul ostupaanika, pärast seda kukkus müük järsult ning automüügisektori kasumlikkus langis madalaimale tasemele pärast 2023. aastat.

Allikad: ERR, Postimees, Mobire, KPMG infokuller (09/2024).

Uue valitsuse moodustamisel 2023. aastal loodi Kliimaministeerium, mis koondas endasse senise keskkonnavaldkonna ning energeetika ja osa transpordivaldkonnast. Idee oli tuua kliimapoliitika ühe katuse alla ja anda sellele suurem poliitiline kaal.

Reaalsuses tähendas see aastatepikkust asutustevahelist ümberkorraldust — töötajate, dokumentide ja vastutusalade ümbertõstmist — samal ajal kui riigi enda kliima- ja jäätmeeesmärgid jäid täitmata. Ministeeriumi enda 2023. aasta aruannete kohaselt ei saavutatud jäätmetekke vähendamise eesmärki ning suur osa Eesti pinna- ja põhjaveekogumitest ei ole heas seisundis, ilma et olukord oleks selgelt paranenud.

Kriitikute hinnangul kulus suur osa esimestest tööaastatest struktuurireformile endale, mitte sisulisele tegevusele — nimi ja kastid vahetusid, tulemused tulid aeglasemalt.

Allikad: Kliimaministeeriumi 2023. a keskkonna tulemusvaldkonna aruanne.

Jaanipühade ajal, kui Terviseameti hoones inimesi tööl polnud, tekkis külmladudes rike. Temperatuur pidi püsima 2–8 kraadi juures, kuid tõusis tuvastamata põhjusel umbes 15 kraadini. Mõlemad häiresüsteemid, mis pidid teavitama nii Terviseametit kui hoone omanikku, jätsid teate saatmata. Probleemi märkas töötaja alles neli päeva hiljem.

Hilisem uurimiskomisjon leidis, et tõenäoline põhjus polnud ainult tehniline rike, vaid külmlao ehitus- ja projekteerimisvead — jahutusseadmed, mida polnuks tohtinud üldse sinna paigaldada, ning kord, kus temperatuuri ei kontrollitud nõutud sagedusega ega olnud selleks isegi vastutajat määratud.

Pärast esimest riket ja parandustöid hakkas temperatuur öösel uuesti tõusma — seekord süsteem küll häiret andis, aga kahju oli suures osas juba sündinud.

Allikad: ERR (29.06.2021, 30.06.2021, 18.08.2021).

2022. aasta detsembris andis peaminister Kaja Kallase juhitud valitsus suunise, et Eesti riigiettevõtetel ei tohi Venemaaga toimuda mitte mingit äritegevust. 2023. aasta augustis selgus ERR-i uuriva loo põhjal, et Kallase abikaasale Arvo Hallikule osaliselt kuuluv transpordiettevõte Stark Logistics on sõja ajal jätkanud vedusid Venemaa suunal — seda hoolimata sellest, et Kallas oli andnud abikaasa valdusfirmale endale laenu.

Kallas ei astunud tagasi, ehkki president soovitas seda avalikult. Riigikogu opositsioon üritas moodustada uurimiskomisjoni, kuid põhiseaduskomisjon seda ei toetanud ning riigikogu hääletas ettepaneku maha.

Peaminister ise nägi hiljem probleemi pigem selles, kuidas lugu meedias kajastati, mitte vedude endi jätkumises. Skandaal ei toonud kaasa ametlikke tagajärgi, kuid jäi avalikkuses kummitama kui näide sellest, kui kaugele reeglid ulatuvad, kui need puudutavad reeglite kehtestaja enda peret.

Allikad: ERR (23.08.2023, 31.12.2023), Eesti Vikipeedia "Idavedude skandaal".

Kolme aastaga on Eesti maksukoormus muutunud rohkem kui pikka aega varem. Käibemaks tõusis 1. jaanuaril 2024 senise 20% asemel 22%-le. Poolteist aastat hiljem, 1. juulil 2025, tõusis see uuesti — 22%-lt 24%-le, mida põhjendati "julgeolekumaksuna". 2025. aastast tõusis ka füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks 20%-lt 22%-le ning kaotati ettevõtete regulaarsete kasumijaotuste soodsam 14% määr.

2026. aastast lisandub omakorda 2% "julgeolekumaks" nii füüsilise isiku tulule kui ettevõtete kasumile — koalitsioonilepingu järgi ajutine, kehtimas kuni 2028. aasta lõpuni, kuid otsuse selle jätkumise või kaotamise kohta teeb alles järgmine, 2027. aasta valimiste järel ametisse astuv valitsus.

Iga üksik tõus on omaette põhjendatud — kõigepealt üleilmne miinimummaksu reform, siis julgeolekukulud. Kokkuvõttes tähendab see aga, et peaaegu iga tarbitud kauba, teenitud palga ja teenitud kasumi pealt on maksumäär mõne aastaga korduvalt muutunud, mis teeb pikaajalise planeerimise nii kodanikele kui ettevõtetele keerulisemaks.

Allikad: Sorainen, Maksumaksjate Liit, ERR (19.07.2024), e-raamatupidamine24.

Aastatel 2007–2015 liikus Danske Banki Tallinna filiaali kaudu hinnanguliselt 200 miljardi euro väärtuses kahtlasi tehinguid — suures osas Venemaalt, Aserbaidžaanist ja teistest endistest Nõukogude riikidest. Panga enda sisejuurdlus tunnistas, et suur osa neist klientidest ei oleks üldse tohtinud kliendiks saada. Danske Bank tunnistas hiljem USA kohtus end süüdi pangapettuses ja maksis üle 2 miljardi dollari trahvi; Eesti Finantsinspektsioon sulges filiaali tegevuse.

2023. aastal esitas riigiprokuratuur kuuele endisele Danske Eesti töötajale süüdistuse rahapesus summas üle 1,6 miljardi dollari. Naaberpank Swedbank oli samal ajal seotud sarnase, kuid väiksema uurimisega — USA justiitsministeerium lõpetas oma uurimise Swedbanki suhtes alles 2026. aasta jaanuaris.

Panga enda juhtkonna karistusõiguslikku vastutust ei tuvastatud — nii Taani kui Eesti käsitlus jäi keskenduma üksikutele klienditöötajatele. Küsimus, kuidas nii suur rahavoog sai aastaid järelevalve alt läbi libiseda, jääb Eesti finantsjärelevalve ajaloo kõige valusamaks õppetunniks.

Allikad: Eesti Vikipeedia, ERR (17.11.2023, 13.12.2022), Postimees (17.04.2023).

2017. aasta augustis teavitas rahvusvaheline krüptograafide rühm RIA-t, et alates 2014. aasta oktoobrist väljastatud ID-kaartide kiibis kasutatav krüptoalgoritm on teoreetiliselt murtav, kui ründajal on piisav arvutusvõimsus. Turvarisk puudutas kõiki sel perioodil väljastatud ID-kaarte, elamisloakaarte, e-residentsuse kaarte ja digi-ID-sid — kokku sadu tuhandeid dokumente, mis on riigi digiallkirja ja e-hääletuse süsteemide alus.

Ühtegi võtit ei õnnestunud teadaolevalt reaalselt murda, kuid RIA sulges ettevaatusabinõuna ID-kaardi avalike võtmete andmebaasi. Hiljem, 2021. aastal avalikustatud dokumendid näitasid, et RIA turvatestijad olid sarnase, isegi tõsisema vea — kaardi kasutamine ilma PIN-koodita — tuvastanud juba 2011. aastal, kuid valitsus otsustas toona kaarte mitte sulgeda, kartes kasutajate ebamugavust ja mainekahju.

Juhtum ise lahenes suhteliselt kiiresti ja ilma kuritarvitusteta, kuid see paljastas midagi püsivamat: kui riigi digitaalne selgroog põhineb ühel süsteemil, mida tavakodanik ei saa ise auditeerida, sõltub kogu usaldus sellest, kas riik otsustab probleemidest rääkida — ja 2011. aasta juhtum näitab, et see otsus ei ole alati iseenesestmõistetav.

Allikad: ERR (05.09.2017, 24.11.2021), RIA ametlik blogi, ITuudised (03.04.2018).

Kui Rail Baltica projekti algsed tasuvusanalüüsid 2017. aastal nägid ette kogu kolme Balti riigi liini valmimist umbes 5,8 miljardi euro eest, siis Euroopa Kontrollikoja 2026. aasta jaanuari eriaruande kohaselt on hinnanguline kogumaksumus kasvanud 2,6 korda viimase kuue aastaga — kuni 23,8 miljardi euroni. Kontrollikoda tõi peamiste põhjustena välja algsete prognooside ebapiisava täpsuse ning korduvad muudatused projekti mahus ja ülesehituses.

2030. aasta valmimistähtaeg, mida aastaid korrati poliitilise lubadusena, käib nüüd ainult esimese etapi kohta — kogu projektile puudub Kontrollikoja sõnul selge ajakava. Läti pool on ehitustempos sedavõrd maas, et sealne osa ei valmi tõenäoliselt enne 2035. aastat, mis tekitab reaalse riski, et Eesti lõik jõuab valmis piirile, kus naaberriigi rada veel ei ole.

Kontrollikoda on korduvalt märkinud ka reisijate arvu prognooside optimistlikkust — algne hinnang 8 miljonit reisijat aastas on hilisemates hinnangutes kordades väiksem. Projekti pooldajad rõhutavad julgeoleku- ja ühenduvusargumente ning juba tehtud investeeringute kaotamise riski; kriitikud küsivad, kas nelja kordne kulude kasv ja ähmane tähtaeg on veel see projekt, mida algselt otsustati toetada.

Allikad: ERR (19.01.2026), Euroopa Kontrollikoja eriaruanne (jaanuar 2026), Ehitusuudised (20.01.2026).